Merevesi muudetakse joogikõlblikuks vees lahustunud soolade eemaldamise teel. Soola eemaldamiseks võib kasutada erinevaid aurustamisel põhinevaid meetodeid või pöördosmoosi. Neist pöördosmoos on ülekaalukalt kõige energiasäästlikum meetod. Aurustamisel põhinevaid meetodeid rakendatakse peamiselt siis, kui on kasutada märkimisväärne kogus „heitsoojusenergiat“. Pöördosmoosi korral moodustub alati permeaat (puhastatud vesi) ja kontsentraat (tugevalt soolane jääk). Permeaadi ja kontsentraadi suhe varieerub nii, et protsessi saagis on „ookeanivee“ (üle 30 000 ppm) töötlemisel tavaliselt vahemikus 30–50 % ja riimveel (nt Läänemeri, alla 15 000 ppm) 40–60 %.
Süsteem
Lisaks pöördosmoosiseadmetele sisaldavad pöördosmoosil põhinevad magestamissüsteemid tavaliselt eeltöötlusetappi (nt filtreerimine mitme filtreerimisvahendiga), mis määratakse kindlaks toorvee kvaliteedi põhjal, ning antiskalandi doseerimist. Kui joogivee tootmiseks kasutatakse magestamist, on pärast pöördosmoosi tavaliselt vaja vee remineraliseerimist ning pH ja aluselisuse reguleerimist. Protsessi energiatõhusust mõjutab oluliselt see, kas pöördosmoosiseadmes rakendatakse energia taaskasutamist või mitte.
Mõõtmete määramine
Veetöötlusseadmete mõõtmete määramise ja projekteerimise jaoks on vaja toorveeanalüüsi, teavet seadmete vajaliku võimsuse/jõudluse ning soovitud veekvaliteedi ja/või seadmete kasutamise kohta. Kasulikuks teabeks on ka võimaliku olemasoleva seadmeruumi suurus ja lisateave juurdepääsetava äravoolusüsteemi kohta.
