Nano- ja ultrafiltreerimine on membraantehnoloogia rakendused, mida kasutatakse näiteks joogivee tootmisel ja tööstusprotsessides mh toorvee töötlemiseks.
Nanofiltreerimist kasutatakse näiteks joogivee tootmisel ja tööstusprotsessides mh arseeni eemaldamiseks. Nanofiltreerimine eemaldab veest ka kõvadussoolad, st muudab vee pehmemaks. Ultrafiltreerimisrakendusteks on näiteks mikroobide eemaldamine joogiveest ja toorvee eeltöötlus enne pöördosmoosi.
Membraantehnoloogias töödeldud vesi jaguneb alati permeaadiks (filtreeritud tootevesi) ja kontsentraadiks (jääk filtreeritud ainetest). Mõnel juhul saab kontsentraati protsessi käigus talletada ja protsessis taaskasutada. Mõnes erirakenduses on protsessis tekkiv kontsentraat (kontsentreeritud vedelik) permeaadi asemel soovitud toode. Nano- ja ultrafiltreerimisel varieerub permeaadi ja kontsentraadi suhe nii, et protsessi saagis jääb tavaliselt vahemikku 70–90 %.
Seadmed
Nano- ja ultrafiltreerimisseadmed (nagu kõik membraantehnoloogia rakendused) koosnevad lihtsustatult eelfiltritest (määratakse vastavalt vee kvaliteedile), kõrgsurvepumbast ja filtreerimiseks kasutatavatest membraanidest. Nanofiltreerimisel kasutatavad membraanid on tavaliselt spiraalmembraanid nagu pöördosmoosiseadmetes. Ultrafiltreerimisel kasutatavad membraanid on tavaliselt õõneskiudmembraanid. Seadmete juhtimine toimub tavaliselt eraldi juhtimisloogikaga, mis võimaldab eritellimusel rätsepatööna valmistatud kasutajaliidest, seiret ja integreerimist teiste seadmete või süsteemitega.
Mõõtmete määramine
Veetöötlusseadmete mõõtmete määramise ja nende projekteerimise jaoks on vaja toorveeanalüüsi, teavet seadmete vajaliku võimsuse/jõudluse ning soovitud veekvaliteedi ja/või seadmete kasutamise kohta. Kasulikuks teabeks on ka võimaliku olemasoleva seadmeruumi suurus ja lisateave juurdepääsetava äravoolusüsteemi kohta.
